Copyleft (7. nädal)

Litsentsid vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara jaoks

Parem on kohe mõista "copyleft" mõistet. Copyleft kasutab autoriõiguse seadusi tagamaks, et pole võimalik piirata kellegi õigusi kasutada, muuta ja levitada nii teost ennast kui ka sellel põhinevaid teoseid.

Mõte on selles, et kõigil, kes levitavad programmi muudatustega või ilma, ei ole õigust piirata selle edasise levitamise või muutmise vabadust. Copyleft garanteerib, et iga kasutaja saab tegutseda vabalt. Kontseptsiooni autor - Richard Stallman.

Ma ei võta arvesse kõiki olemasolevaid litsentse, kuid kirjutan ainult nendest, mida kasutatakse kõige laialdasemalt. 

1. GNU üldine avalik litsents (GPL)

GNU General Public License (GNU Üldine Avalik Litsents) on vaieldamatult kõige populaarsem vaba tarkvara litsents. Seda litsentsi nimetatakse ka GNU GPL-iks või lihtsalt GPL-iks, kui kontekstist on selge, et see puudutab seda litsentsi (on ka teisi litsentse, mis sisaldavad pealkirjas sõna "üldsuse litsents").

GNU GPL eesmärk on anda tarkvara kasutajale sellised õigused, mis on vaikimisi autoriõigusega keelatud, ning tagada, et kõigi muudetud programmide teised kasutajad saaksid samad laiendatud õigused. Selle litsentsi alusel kohustub arendaja avatud lähtekoodi muudatusi tehes esitama igale kasutajale nõudmisel oma lähtekoodid. On oluline, et autorid loobuksid samal ajal igasugusest vastutusest selle eest, kuidas nende toodet kasutatakse ja milliseid tagajärgi võib selle kasutamine kaasa tuua. Ainus, mis on selgesõnaliselt keelatud, on lähtekoodi sulgemine pärast selle muutmist.

2. Berkeley ülikooli tarkvaralitsents (Berkeley Software Distribution, lühendatud BSD)

See litsents annab ka õiguse piiramatuks kasutamiseks erinevates arendustes, kuid erinevalt GPL-st võimaldab see toote tulevikus suletuks muuta. See tähendab, et BSD litsents seab kasutajale vähem piiranguid kui tavaline autoriõigus, kuid rohkem kui "copyleft".

GPL ja BSD esindavad vaba tarkvara maailma kahte vaatenurka. Esimene usub, et tarkvara peaks olema vaba tarkvara ja olema vaba tarkvara. "Vabadus või surm" - Stallmani loosung peegeldab suurepäraselt selle vaatenurga tähendust. Teine seisukoht viitab sellele, et vabadus peaks olema ka mittevaba tarkvara tegemine.

Mina isiklikult ei näe vastuolusid, nii et need kaks lähenemist eksisteerivad samaaegselt ja neid kasutavad erinevad autorid. Minu arvates peegeldab selline mitmekülgne lähenemine meie tarkvara arendamisele ja levitamisele just seda, kui mitmekesine on meie maailm ja vaated sellele.MPL sisaldab modifitseeritud BSD litsentsi ja GNU GPL funktsioone.

 3. Mozilla Public License — MPL

MPL-i loetakse nõrgaks copyleftiks. MPL-i alusel kopeeritud või muudetud lähtekood peab olema MPL -reeglite alusel litsentsitud.

Kasutatakse litsentsina Mozilla Suite'i, Mozilla Firefoxi, Mozilla Thunderbirdi ja muude Mozilla projekti arendatud programmide jaoks (http://www.mozilla.org/). MPL-i alusel kopeeritud või muudetud lähtekood peab olema MPL-reeglite alusel litsentsitud. Erinevalt piiravamatest vaba litsentsidest saab MPL-i koodi ühendada ühes programmis koos patenteeritud failidega.

4. Vabad litsentsid kolme eelmise põhjal 

Nende hulka kuuluvad Artistic, Affero, Apache, LGPL (GPL -i kerge versioon), MIT / X11, ZPL, Sun Public License, gSOAP Public License ja paljud teised. Ühel või teisel määral on neid kõiki täiendatud ja muudetud ("copyleft" hõlbustamiseks või tugevdamiseks) ülaltoodud litsentsid.

 

 

allikad:

1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
2. https://www.gnu.org/licenses/agpl-3.0.html
3. https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

4.  https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D0%B8%D1%86%D0%B5%D0%BD%D0%B7%D0%B8%D1%8F_BSD

5. https://opensource.org/licenses/alphabetical